Veetsid ülikoolijärgse aasta USAs Skanskas praktikal. Kuivõrd palju erines sealne ehituskeskkond tehnoloogiliselt Eestist?

Miina: Erines päris palju. BIMi maailmas on seal muidugi asjad oluliselt kaugemale arenenud, osatakse just projekteerimise käigus mudeli eeliseid rohkem ära kasutada. Aga samas — kui analüüsida ettevõtte muude protsesside ja asjaajamise bürokraatlikku poolt, siis üllatas tihti just nende vähene tehnoloogiakasutus (nt digiallkirjastamise süsteemi puudumine jms).

Viimase aasta-kahe jookul on BIM leidnud Eestis järjest suuremat kandepinda: RKASi poolne teavitustöö, digitaalehituse klastri ellukutsumine, töötoad ja seminarid. Kuidas sinu enda hinnangul Eestis BIMiga olukord on?

Miina: Tänaseks on olukord oluliselt muutunud võrreldes 2015. aasta algusega, kui mina Nordeconis tööd alustasin. Tänu Eesti väiksusele on siin asjad suhteliselt kiiresti arenenud. Kõik mainitud initsiatiivid, ja ka erafirmade suur arendustöö BIM protsesside paikapanemisel, on suurt mõju avaldanud ja ilmselt leiab sektorist üha vähem neid, kes BIMist midagi ei tea või seda ühel või teisel viisil pole rakendada proovinud. Loomulikult on meil veel pikk tee minna, seda just protsesside ühtlustamise ja eelkõige tellija teadlikkuse kasvu arvelt. Aga õnneks on see siht meil täna oluliselt rohkem paigas kui kaks ja pool aastat tagasi!

Mis on sinu arvates kõige suuremaks takistuseks uute tarkvarade, tehnoloogiate kasutuselevõtuks ehitusettevõtetes?

Miina: Kindlasti ajapuudus! See viis, kuidas täna nii era- kui riiklikud tellijad objekte tellivad, ei jäta ajaliselt piisavalt ruumi. Ei planeerimiseks ega projekteerimiseks, rääkimata siis uute tehnoloogiate katsetamisest ja tarkvarade õppimisest. Kui aga lahendus on lihtne, loogiline ja töötab hästi, siis võtab platsi meeskond selle pigem alati positiivselt vastu. Ruumi on vähem arendustööks, tarkvara tehniline tõrkumine ei ole aktsepteeritav, keeruline kasutajaliides piisavalt palju tähelepanu ei saa.

Mitme Nordeconi värskelt alanud projekti informatsiooni hallatakse täna Bauhubis. Mis just teie meeskonna jaoks Bauhubis kõige väärtuslikum on?

Miina: Tänaseks kasutab Bauhubi meil 4 projekti ning kaalume selle kasutust iga uue alustava objekti puhul. Kõige väärtuslikum on see, et tegemist on spetsiaalselt Eesti ehitusturule loodud lahendusega, mis aitab hallata ehituse käigus vajalikku informatsiooni (joonised, dokumendid jne). Bauhub toob kogu meeskonna ühte süsteemi, seega oleme kõik kursis aktuaalse infoga ning suhtleme samas keskkonnas.

Kuidas Bauhubi kasutuselevõtt tänaseks Nordeconis sujunud on?

Miina: Päris hästi! Eks iga uue lahenduse rakendamine toob endaga kaasa mitmeid väljakutseid — peab ju tegelikult õppima teatud harjumuspäraseid tegevusi teistmoodi tegema ja keegi meist ei ole ülemäära avatud mõttele, et peab midagi muutma. Kuna aga Bauhub on hästi toimiv lahendus ning mugava kasutajaliidesega, siis on ka ettevõttesisene “müügitöö” suhteliselt lihtne olnud.

Milline oleks sinu kui BIM koordinaatori jaoks nö “unistuste tarkvara” ehk milleni võiksid tarkvara pakkujad lähiaastatel jõuda?

Miina: Unistan, et kõik ehituse etapid ja protsessid saaksid toimuda ühes keskkonnas! Info võiks liikuda juba planeerimise faasist edasi projekteerimisse; keskkond peaks võimaldama mudelipõhist projekti koordineerimise protsessi ning meeskonna omavahelist suhtlust. Seejärel liiguks sama keskkond edasi igapäevasesse ehituse juhtimisse, seda nii projektijuhi kui ka tööjuhi tegevuse tasandil. Ning peale ehitust saaks tellija samas keskkonnas edasi tegutseda, et igapäevaselt hooldada ja hallata oma ehitist. Märksõna on kindlasti erinevate protsesside ja tarkvarade killustatuse vähendamine, et väheneks infokadu erinevate etappide ja osapoolte vahel.